Pole ammu juba siia kirjutanud. Ma isegi ei tea mida ma öelda tahan. Kõik on väikese ajaga nii muutunud. Mu tunded, mu mõtted, mu vajadused. Kohati on selline tunne, et ma ei tahagi enam midagi tunda, vähemalt mitte praegu. Ma mäletan kui olin ikka väga armunud, aga mis on nüüd? ma isegi ei tea või no ma tean, et armastan, aga kas piisavalt et kõik uuesti teha. Ma tahaks et asjad oleksid endised, sellised, kus olin ääretult õnnelik, aga asjad ei ole enam nii. Ma tahaks anda kõigele uue võimaluse, aga ma ei usu, et suudan. Mu süda on justkui seina enda ümber ehitanud. Suhtlen inimestega võibolla vabalt, aga kedagi sügavale südamesse siiski lasta ei taha.
Praegu on just see tunne, kus vajan olla iseendaga ja oma perega. Olen aru saanud, et pere on ikka elus väga oluline. Hindan seda nüüd eriti palju. Tahaks mõneks ajaga eemale siit, minna maale, suguvõsa juurde. Lihtsatlt minna sinna ja olla mina ise ja kus mind võetakse sellisena nagu olen. Kohati tundub, et inimesed tahavad minust teha kedagi, kes ma ei ole, ootavad minult midagi, mida ma anda ei saa.
Ma ei suuda enam isegi nutta või kurvastada, ma lihtsalt olen.. (ma tean, et sa arvad, et mul pole valus, aga on, väga on, ma lihtsalt pean olema tugev, sest muidu ma ei tea kuhu ma langen).
Ma tean, et sul on väga valus, aga tea, et ma olen alati sinu jaoks olemas ja ma jään sind alati mingimääral armastama. Sa olid siiski minu esimene ja seda igas mõttes. Ma tean, et me olime nii kindlad, et me üksteise jaoks loodud, ma tean, et sa arvad seda praegugi, aga saatus viis meie teed lahku. Ma tean, et praegu on väga valus, aga ma tean ka seda, et ajaga läheb see üle, sa armud uuesti ja leiad oma õnne. Ma tean, et sa seda ei usu praegu, aga mina tean, et nii läheb. Tead miks? Sest me mõlemad oleme noored ja elu vähe näinud. Meil on veel terve elu ees. Armuda, haiget saada ja uuesti armuda. Ma tean, et see on raske, armuda ja haiget saada, aga see on vajalik, et leida oma õige ja täielik õnn. Nii see elu paraku käibki. Ma ei tea kuidas on sinuga, aga mina tahan ennast veel leida, leida kes ma olen, mida ma elult tahan, kuhu ma jõuda tahan. Käia ja avastada, iseennast ja maailma.
Kunagi me võibolla kohtume ja vaatame elus tagasi ja naerame ja meenutame meie vanu aegu, häid aegu, sest neid meil oli. Sa päästsid mind igasmõttes ja selle eest jään ma sulle alati tänu võlgu. Lõppes üks peatükk, aga algab teine, loodetavasti parem. Paraku me peame nüüd üksteisel minna laskma.
