Üks tydruk.

Ühel ilusal päeval, lamas üks tydruk voodil ja mõtles. Ta mõtles ilmast, elust, perest, sõpradest, lilledest, kooolist, tulevikust, tüdrukutest, poistest, kurbusest, armastusest, kallistustest, musidest, hellusest ja milllest kõike veel. Aga eriti mõtles ta ühest ja ainsast, ühest väga erilisest ja kallist, ühest väga olulisest poisit tema elus. Poisist, kes tuli ta elllu just õigel hetkel. Hetkel, kui tydruku süda oli murtud, purustatud, inimese poolt, kes oli ta esimene armastus. Hetkel, mil ta hakkkas mõtlema surmale, mõtlema, millleks pingutada, millleks armastada. Millleks ? See poiss tuli, naersin, rääkis, kalllistas, hoidis,, ja mis peamine PARANDAS. Ta parandas tydrukut. Samm-sammul, tüdruk tundis jällle rõõõmu, tundis armastust, tundis elutahet, tundis midagi head. Samm-sammul ta sai üle poisist, kes ta lõhkus, samm-sammul ta suuutis näha päikest kolllasena, ja rohtu rohelisena, samm-sammul tundis ta lillelõhna lõhnana. See poiss tuli, võtis ja parandas ta südant, tükk-tükk haaval. See poiss oli noor, liiga noor, et mõista sellle tydruku elu, mõista seda mida ta tunneb ja mõtleb, mõista mida see tydruk otsib ja vajab. Sellega tegi ta haiget talle. Tydruk sai haiget jällle, ta hakkas mõtlema, kas nii jääbki olema. Et ta ei leia enda kõrvale kedagi, kes teda mõistaks, kes teda tahaks kogu hingega, kes teda hoiaks, kes teda täidaks täiusliku õnnega. Ja siis tydruk taipas, et ta ei vaja enda elllu poissi, kes armastaks teda ainult kui tydrukut, kelllega kooos ollla, vaid et ta vajab poissi, kes tahab temaga ollla, temaga nautida elurõõme ja kes armastaks igat tema kylge,, ka halbu. Ta vajab poissi, kes tuleks ja ütleks tallle igapäev ''ma armastan sind'', ma tahan üksnes sind ja sind,, mul on vaja sind oma ellu, ma tahan ärgata hommikul sinu kõrval ja tunda sinu hellaid huuli oma vastas, tahan viiia sind päikeseloojangut vaatama, tahan, et sa tunneks õnne, mida kogevad vähesed,, tahan, et sa ei peaks kunagi enam nutma kurbuse või valu pärast. Tydruk mõistis, et selllist poissi ta pole leidnud, aga ta on leidnud palju poisse, kes on tallle kohutavalt kallid ja tähtsad. Poisse, kes täidavad ta päeva rõõmu ja naeruga. kes annavad talle häid ja pikku kallistusi, kes teevad ta tugevamaks, ja tekitavad talle tunde, millepärast ta tahab minnd järgmisesse päeva ja tunda jälle nende poiste kallistusi. Lootes, et ta leiab kunagi kellegi erilise ja hea.