.

Päeval, mil su silmadesse vaatasin. Päeval, mil sind tõeliselt tundma õppisin. Päeval, mil mu südame röövisid. See päev on kui täis maagiat. Sinus midagi sellist, mida teistes pole. Su silmad, meresinised silmad. Need... kui minu hinge põhi. Nii säravad, täis süngsust ja muret. Su lõhn ja käed, nii kaugel minust. Oo, kuidas mu süda ja hing sind ihkavad. On valusam olla sinust eemal, veel valusam, kui sind üldse pole. Mu tunded su vastu on kui kalliskivi, mis on lihvimata ja õrn ja tundlik. Iga minut sinust eemal olemine, on kui päev ilma õhuta. Sind juba kaugelt nähes, mu süda pekslema lööb ja naer suule ilmub. Tahaks joosta su juurde, tunda su lõhna ja käsi enda ümber.
Kui sind esmalt nägin, sinu vastu mul puudus huvi. Sinus kahtlesin ma, pidasin ülbeks sind. Olid mu jaoks tähtsusetu ja mu süda oli sellest tundest tühi, mida tunnen praegu. Sinus eksisin ma, oled hoopis see, keda olin otsinud juba ammu. Mu süda lõi ja lööb ainult sulle, nüüd kui tunnen sind ma. Iga päev, tund, minut, sekund ja sajandik mu mõtted tiirlevad ainult ümber sinu. Mu mõistuse ja südame nüüd segamini ajasid, nüüd olen ma enda ja oma tunnetega üksi siin. Sind siin pole, kas üldse tuled, seda ütleb vaid aeg. Valu, mis mu hinges valitseb, jääb sinna, ei kao see sealt, ei täna ega ka mitte aasta pärast. Oma tundeid endas hoian. See matab mind elavalt. Mu tunnetest sa teada ei saa, sest tean, et sinu süda minule ei löö.
Minule oled sa kui prints valgel hobusel. Su pruunid, lõngus juuksed, suured sinised silmad, ilusa naeratuse ja riietusega. Su laiad õlad ja suured käed. Su armas kõnnak ja pilk, millega sa mind vaatad. Sinu mustavalge triibuline pusa ja sinine jope, viis kuidas sa minuga räägid ja mind kohtled. Sa peaksid teadma, kui eriline oled mulle sa, kui kallis ja tähtis. Kui mul oleks üks soov, oleksid sa siin. Armastan sind rohkem, kui eile ja homme armastan veel rohkem, kui täna. Su läheduses mul raske hingata on. Sa paned naerma mu südame, hinge ja mõistuse. Naerma mind, nii väliselt kui ka sisemiselt. Sina mu silmadesse tood sära ja rõõmu. Sina oled see, kes ravib mu hinge piinadest, mille jätsid mulle mu minevikuvarjud. Sina kallis, oled mu õige, nüüd ja IGAVESTI (L).